Omuprimaminista Nahas Angula a gandja eshina lyokwiindjipaleka oombapila kOsikola yaNiimwandi

Omuprimaminista Nahas Angula a gandja eshina lyokwiindjipaleka oombapila kOsikola yaNiimwandi

PONIIMWANDI O SIKOLA yaanona ya Niimwandi mUukwambi mOshitopolwa sha Shana mEtine lya zi ko oya ningi yimwe yomoosikola oonelago sho ya pewa eshina enene lyokwiindjipaleka oombapila lyongushu yOoN9000 kOministeli Omuprima gwa Namibia Nahas Angula.

Omuprima Angula okwa li a ende pamwe na Gavena yOshitopolwa sha Shana, Klemens Kashuupulwa, Kansola gwa Shakatiuninginino Aram Martin ngoka wo e li Oshilyo shOmutumba Omutiyali gwOpashigwana, a kalela po Oshitopolwa sha Shana, Omuwiliki gwElongo mOshitopolwa sha Shana, Dute Shinyemba, ngoka wo a li omuwiliki gwOshituthi shegandjo lyomagano ngaka, Omukuluntupitithi mOshana John Kandombo nayalwe. Omuprima sho a thiki pOniimwandi mpoka, okwa adha a tegelela kOmukuluntusikola pamwe naalongi ye nongundu onene yAanasikola, kAawiliki yOpambepo, yOpamuthigululwakalo, nosho wo yalwe.Aanasikola oya kala ye li momikweyo mbali ya ningila Omuprima a ende pokati kawo sho taye mu hambelele noku mu taamba pOsikola yawo mpoka.Aanasikola yomOngundu ontiheyali pOniimwandi omathimbo ga zi ko oya yile kOvenduka hoka ya li ya ka talela po Oministeli Onkuluntu Nahas Angula nokugandja oompumbwe dhosikola yawo kuye, na opo pwa zi Omuprima e ya tele omagano geshina ndika.Oshituthi shika osha egululwa negalikano kOmudiakoni gwa Niimwandi tatekulu Thomas Shigwedha nokonima Omukuluntusikola Thomas Nambambi okwa taamba Omuprima nOsheendo she naayenda ayehe.Moshipopiwa she shetaambo lyaayenda tate Nambambi okwa eta po wo ondjokonona yOsikola yawo.Gumwe gwomaanasikola gwedhina Cesilia okwa eta po okateyo taka popi Omuprima Angula nOsikola yawo.Kashuupulwa, okwa gandja uuyelele wu na sha nOmuprima Angula nkene a konda nelongo lyoshigwana sha Namibia muupongekwa nasho a galukile koshilongo.Nkene wo a kutha ombinga mekondjelomanguluko lyoshilongo.Omuprima okwa pewa ompito.Okwa lombwele aanashituthi unene tuu aanasikola kutya oshipopiwa she otashi kiikwatela konakuziwa, konkalo yongashiingeyi nonakuyiwa.Ta hokolola nokupula uunona nkene osikola ya Niimwandi ya holoka po nokutya wo kutya oya holoka pethimbo lyaawiliki yopamuthigululwakalo oolye.Ta ti wo kutya ngashiingeyi oshilongo osha manguluka, sha mangululwa patiko lyombinzi noshigwana sha Namibia ngashiingeyi oshi na Ekotampango lyasho, Epandela, Eimbilo lyOpashigwana noshowo iilimbo yilwe yEpangelo.Ta ti ngashiingeyi oshilongo oshi li mengungumano.Shi na sha nee nonakuyiwa Omuprima okwa indila koshigwana shokomongula shi ilonge, shi imonene uunongo notseyo ya gwana shi yambulopo oshilongo noshigwana.Uunona nawo owa uvanekela Omuprima kutya otau ilongo noonkondo opo wu yambule po oshilongo noshigwana sha Namibia.Omuprima okwa londodha wo aanona kombinga yomukithi omudhipagi gwoHIV-AIDS ngoka gwiiteyela moshilongo nomuuyuni auhe notau dhipaga mo unene oshigwana shokomongula.Ta lombwele aanona yi ikelele kiinima ayihe mbyoka tayi kwatitha omuntu komukithi nguka ngashi unene wu ikelele komilalo, ya tegelele ethimbo lyawo li thike lyokuhokana nokukala ashike nomuntu gumwe omwiniinekelwa.Ta indile wo kuunona nokoshigwana ashihe shi ye kotuntila ya Polio ndjoka tayi tameke ishewe meti 18 Juli sigo ometi 20 Juli 2006 oshilongo ashihe.Pehulilo Omuprima okwa gandja nee omagano geshina ndika kOmukuluntusikola Nambambi pamwe naalongisikola, mboka ya kala nokuligola pamwe naanasikola, ya pandula komagano gawo.Okwa ningwa wo osumina yoshimaliwa shokukaleka po eshina ndjoka li li nawa.Osumina ndjoka oya zi oondola/N$1100.Omuwiliki gwElongo mOshana meme Dute Shinyema, okwa indila kosikola ya Niimwandi yi kwate nawa eshina ndika.Omuprima sho a thiki pOniimwandi mpoka, okwa adha a tegelela kOmukuluntusikola pamwe naalongi ye nongundu onene yAanasikola, kAawiliki yOpambepo, yOpamuthigululwakalo, nosho wo yalwe.Aanasikola oya kala ye li momikweyo mbali ya ningila Omuprima a ende pokati kawo sho taye mu hambelele noku mu taamba pOsikola yawo mpoka.Aanasikola yomOngundu ontiheyali pOniimwandi omathimbo ga zi ko oya yile kOvenduka hoka ya li ya ka talela po Oministeli Onkuluntu Nahas Angula nokugandja oompumbwe dhosikola yawo kuye, na opo pwa zi Omuprima e ya tele omagano geshina ndika.Oshituthi shika osha egululwa negalikano kOmudiakoni gwa Niimwandi tatekulu Thomas Shigwedha nokonima Omukuluntusikola Thomas Nambambi okwa taamba Omuprima nOsheendo she naayenda ayehe.Moshipopiwa she shetaambo lyaayenda tate Nambambi okwa eta po wo ondjokonona yOsikola yawo.Gumwe gwomaanasikola gwedhina Cesilia okwa eta po okateyo taka popi Omuprima Angula nOsikola yawo.Kashuupulwa, okwa gandja uuyelele wu na sha nOmuprima Angula nkene a konda nelongo lyoshigwana sha Namibia muupongekwa nasho a galukile koshilongo.Nkene wo a kutha ombinga mekondjelomanguluko lyoshilongo.Omuprima okwa pewa ompito.Okwa lombwele aanashituthi unene tuu aanasikola kutya oshipopiwa she otashi kiikwatela konakuziwa, konkalo yongashiingeyi nonakuyiwa.Ta hokolola nokupula uunona nkene osikola ya Niimwandi ya holoka po nokutya wo kutya oya holoka pethimbo lyaawiliki yopamuthigululwakalo oolye.Ta ti wo kutya ngashiingeyi oshilongo osha manguluka, sha mangululwa patiko lyombinzi noshigwana sha Namibia ngashiingeyi oshi na Ekotampango lyasho, Epandela, Eimbilo lyOpashigwana noshowo iilimbo yilwe yEpangelo.Ta ti ngashiingeyi oshilongo oshi li mengungumano.Shi na sha nee nonakuyiwa Omuprima okwa indila koshigwana shokomongula shi ilonge, shi imonene uunongo notseyo ya gwana shi yambulopo oshilongo noshigwana.Uunona nawo owa uvanekela Omuprima kutya otau ilongo noonkondo opo wu yambule po oshilongo noshigwana sha Namibia.Omuprima okwa londodha wo aanona kombinga yomukithi omudhipagi gwoHIV-AIDS ngoka gwiiteyela moshilongo nomuuyuni auhe notau dhipaga mo unene oshigwana shokomongula.Ta lombwele aanona yi ikelele kiinima ayihe mbyoka tayi kwatitha omuntu komukithi nguka ngashi unene wu ikelele komilalo, ya tegelele ethimbo lyawo li thike lyokuhokana nokukala ashike nomuntu gumwe omwiniinekelwa.Ta indile wo kuunona nokoshigwana ashihe shi ye kotuntila ya Polio ndjoka tayi tameke ishewe meti 18 Juli sigo ometi 20 Juli 2006 oshilongo ashihe. Pehulilo Omuprima okwa gandja nee omagano geshina ndika kOmukuluntusikola Nambambi pamwe naalongisikola, mboka ya kala nokuligola pamwe naanasikola, ya pandula komagano gawo.Okwa ningwa wo osumina yoshimaliwa shokukaleka po eshina ndjoka li li nawa.Osumina ndjoka oya zi oondola/N$1100.Omuwiliki gwElongo mOshana meme Dute Shinyema, okwa indila kosikola ya Niimwandi yi kwate nawa eshina ndika.

Stay informed with The Namibian – your source for credible journalism. Get in-depth reporting and opinions for only N$85 a month. Invest in journalism, invest in democracy –
Subscribe Now!

Latest News