OMAVINU omape momakende omakulu. Ondunge yokukalekapo. Einyengitho ashike ndele kashishi okabinete okape. Oku udhitha oomwaka nenge mpoka pena omahala.Ngaka ogo omadhiladhilo ga yamwe yomaatseyinawa kombinga yokabinete komuperesidende Hifikepunye Pohamba ngoka a kaleke oominista omulongo nane dhokabinete ke pomahala mpoka dhakala nale mepangelo lyaziko, omanga a inyengitha oominista ntano okudhi tula pomahala galwe omape.
Shika osha thigi po ashike omahala gatano ngoka ga tulwa oominista oompe, ndhoka adhihe dha li nale oominista dhopevi.Graham Hopwood gwendiki lyomapekaapeko lya IPPR okwa ti okabinete haka otaka ulike kutya Pohamba ina hala omaupyakadhi momukalo gwe gwokupangela.’Moku kaleka ayehe mokabinete, Pohamba okwa hala okukaleka ombili meni lyongundu yoSwapo,’ Hopwood a ti.Omadhiladhilo ngaka oga ambidhidhwa komuleli gwo DTA, Katuutire Kaura ngoka a ti okwa hogololola opo a kalekepo engungumano moSwapo moku thiga aakuluntu mokabinete.Hopwood okwa ti kehe gumwe oku uvite ombili nehogololo lya Pohamba.Okwa ti etulomiilonga lyaanambelewa ita li ulike kutya mbaka oya longa nawa nenge nayi uule woomvula ntano dha piti.Mokuthiga okabinete keli ngaashi ke li osha hala okutya haka oka longa nawa na inaka pumbwa okulundululwa.Phanuel Kaapama gwa Unam okwa ti okabinete ka keshi sha shaashi omuperesidende ta udhitha omahala ngoka ga thigwa owala koominista ndhoka dha yi moshipundi shevululuko, nenge ndhoka inaa dhi vula okugalukila moparliamende.Omulandu gwokukalekapo oshoka iniinyenga, nando okuza poominista ndhoka a li a ulike oomvula ntano dha piti, pahapu dha McHenry VenaaniKaapama okwa ti elunduluko enene ndyoka ta li monikwa olya Abraham Iyambo ngoka a ningwa ominista yelongo , konima yoomvula 13 ongo ominista Yoohi. Okwa ti Iyambo okwa longo nawa mokwoopaleka iinima, nokwa gwedha ko ta ti elongo olya dhigupala.Okwa tsikile ta ti kutya Iyambo ota sindana muuministeli mbuka shi ikwatelela kwaamushanga ngoka ta tulwa miilonga mpoka.Venaani okwa ti etulomiilonga lya Utoni Nujoma ongo ominista yiikwapondje ota yi mu longekidhile ondjila oku ninga omuperesidende gwoSwapo , naashika otashi mu pe ompito ombwaanawa okuninga omuperesidende gwoshilongo.Hopwood naye okwa zimine kutya Utoni Nujoma okuna ompito opo a ye methigathano lyuuperesidende waNamibia , ta pitile muuministeli wiikwapondje.Na unene tuu sho pwakala omapopyo kutya otashi vulika a ninge omulanduli gwa Pohamba.Venaani okwa popi Nujoma ongo gwomuuphilosophy wokolumoho, ndele okwa ti shika otashi vulika shi lunduluke ngashingeyi sho eli muuministeli mboka wa pumbwa okugandja nokutaamba.Omuwiliki gwa National society for Human Rights, Phil ya Nangolo okwa luku okabinete omaviinu omape miipa yomavinu iikulu, nelalakano okuyanda etopoko moSwapo.’Ndika olya fa ashike elundululo lyoominista. Onkene iinima sho tayi lunduluka otayi kala ngaashi yili shito,’Ya Nangolo a ti.Okwa ti Pohamba okwa kaleke ominista yegameno, naandjoka yomudhingoloko, omanga dhimwe ndhiyaka a ulike oku udhitha omahala ngoka ga thigwa hamwasha kwaamboka itaya galukile megumbo ngaashi Uukashike kookantu, nuuMinisteli woonakulwa Aakulu.Omuwiliki gwehangano lyaakwashigwana taya longo puuyelele[CATS] Carola Engelbrecht, okwa ti etulomiilonga lya Nahas Angula ongo muPrima ota li ulike kutya Pohamba okwa hala epangelo tali tsikile pwaana uupyakadhi.Ngele osho shi li ngawo omolwashike a lundulula oominista mbali ndhoka dha li tadhi longo nawa, dhoo Iyambo Abraham na Iyambo Nickey.Omolwashike Peresidende, Omuprima , noominista dhimwe dha ethiwa opo dhi hwepopeke iilonga yadho omanga ooIyambo mbono yewetike ya longa nawa ya lundululwa opo ya ka tameke petameko palwe.’osho Engelbrecht a pula.Ngele omusamane Nahas Angula okwa pumbwa oomvula ntano ishewe opo a gwanithe po shoka inaagwanitha oomvula ntano ndhoka dha piti oshike tashi ka lunduluka moomvula ntano ta dhi ya opo ando aadhe esindano’ osho a tsikile.Okwa ti omuprima gwopevi Libertine Amathila okwa vulu okupondola shoka a li ta longo muule woomvula mbali.Aatseyinawa otaya ti oku ulika Marco Hausiku okwo omukalo gwoku opaleka.Pokati ke na Angula ekwatathano lyopashigwana, sha hala okutya Pohamba ina hala okweekelahi ongundu yaaNdonga naaKavango, shika osho sheya pethitha iilonga mbika ndele haasho andola ya longa nawa.Venaani okwa ti Omuprima okwa kala eli momunzile gwa Pohamba.Na Pohamba okwa yadhima unene evule Angula. Omolwaashoka Angula ina konga okusimana ando opo oye a kale ta adhima evule omuperesidende, nomolwashika okwa pandulwa nokupewa iilonga yuprima ishewe.Omanga mompito ya Hausiku , Pohamba okwa pandula oshoka koKavango ohaku zi omawi.Etokolo lya Pohamba kaa inyengithe Geingob oli li nawa oshoka nguka okwaa dhika a ningi po ashike oomvula mbali pehala mpoka.Pohamba okwa ulike oominista dhopevi dhili 12, hetatu dhomudho oompe moparliamende, naandika olyo alike euliko lyiipala iipe nenge lyombinzi ongundjuka mokabinete.Hopwood okwa londodha kutya haaluhe shi li puuyelele kutya ngele owu li omupevi minista oto ka yelwa wu ninge ominista.Okwa ulike ku Bernhardt Esau ngoka a kala omupevi minista uule woomvula 11. Omanga Kazenambo Kazenambo a endelele okuninga ominista.Venaani okwa popi Kazenambo ongo omuningi ngoka a itaala taka enditha iinima mbala muuministeli we.Venaani okwa ti okuwete Pohamba inaatala ewawa lyaagundjuka ngaashi Paulus Kapia na Piet van der Walt.
Stay informed with The Namibian – your source for credible journalism. Get in-depth reporting and opinions for
only N$85 a month. Invest in journalism, invest in democracy –
Subscribe Now!